Pausist. Teadlikult.

Sul on ka kõik väga hästi, aga samas on ikka „tühi tunne“?

Kujuta ette, et elad oma elu paberil. Kui palju kasutad sina oma elus kirjavahemärke?

Kas sinu lugu kirjutatakse ajalukku nii: „ärkas lõi andis korraldas ehitas magas ärkas sõi magas lõi korraldas treenis lõi korraldas ehitas“?

Või hoopis nii: „Ärkas. Andis endale ja korraldas teistele. Püüdles ja lõi. Hingas. Oli. Sõi, treenis ja magas.“?

Pidev edu ja unistuste jahtimine paneb meid pausideta elama. Ka õnn muudab meid lõpuks tundetuks, kui tegutseda pidevalt peatusteta. Tormamine röövib ajapikku armastuse elu vastu – ka nende asjade vastu, mida palavalt armastame.

Just nagu peame peale füüsilist treeningut taastuma, nii vajab ka meie vaim taastumise aega. Seda kutsutakse pausiks. Paus annab aega märgata seda, mis tegelikult oluline. See aga täidab tühja tunde.

Vaimse tervise kuul kutsun üles pausi pidama, sest läbi põlevad ka need, kes palavalt elu armastavad.

Paus on punkt, mis annab aega mõtiskleda sellest, mis tulemas. Tänada selle eest, mis oli. Paus annab meile aimu, kas oleme õigel teel. See on rändaja hingetõmbehetk enne uut seiklust. Paus teeb muusikast muusika. Paus teeb lugudest lood.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Shopping Cart
Scroll to Top