Meie minapilt määrab ära, milliseid võimalusi me märkame, kuidas teeme otsuseid ja millist elu peame enda jaoks võimalikuks. Kui muutub identiteet, muutub inimene.
*Tundub, et olen selle vastuse leidnud. Vähemalt iseenda jaoks.
See küsimus on mind viinud HarvardX-i neuroteaduse kursustele, Berkeley mindfulness'i õpingutesse ning närvisüsteemi regulatsiooni ja somaatilise enesejuhtimise coaching'u õppesse. Aga ka šamaanidega lõkke äärde, nõidadega pimeruumidesse, psühhedeelsetele teekondadele, OSHO meditatsioonide õpetajaks, Eesti pärimusmeditsiini juurde ning lõpuks ringiga tagasi terviseteaduste ja tehnoloogia juurde.
Olen olnud enesearengu teel üle 15 aasta ja suurim võit minu jaoks on see, et olen aru saanud: teadus ja vaimsus käivad käsikäes. Mõlemal poolel on oma õiged vastused — ja mida rohkem ma õpin, seda selgemalt näen, et paljud vastused viivad lõpuks samasse kohta.
Olen üle 15 aasta otsinud viise, kuidas inimene päriselt muutub, ja selle teekonna jooksul õppinud, et muutus ei tule üksnes teadmiste kaudu. Ka tahtejõust üksi jääb väheks. Päris muutus vajab kehatööd, oma pimenurkade märkamist ja vanadest lugudest lahti laskmist.
Just seda ma oma töös toetangi. Olen jäänud oma kuldse kolmiku juurde: minapilt ja identiteet, teadlik mõtteviis ning tehnoloogia kui nutikas abiline. Olgu selleks rännakud Neurovizriga, uitnärvi stimuleerimine Pulsettoga või agentne tehisaru, mis aitab mul tööalast läbipõlemist ennetada ja oma pimenurki märgata.
Meie minapilt määrab ära, milliseid võimalusi me märkame, kuidas teeme otsuseid ja millist elu peame enda jaoks võimalikuks. Kui muutub identiteet, muutub inimene.
Teadlik mõtteviis aitab mõelda kaugemale kui meie senine lugu. Mida rohkem iseennast mõistame, seda rohkem saame aru, et meie olemus loob meie reaalsust. Meie reaktsioonid juhivad meie reaalsust.
Minu maailmas kohtuvad tehisaru, teadus ja iidsed praktikad — ma ei vali nende vahel. Tehnoloogia ei asenda inimest. See aitab meil astuda välja lõputu töötegemise põletavast nõiaringist ja hakata märkama ennast inimesena. See aitab märgata, harjutada, peegeldada ja kasvada.
11 aastat tagasi kogesin rasket läbipõlemist, mille tõttu jäin ilma oma ärist, kodust, kogukonnast ja sõpradest. Sain diagnoosi, mis muutis mu elu tundmatuseni. Mul soovitati võtta töövõimetusleht, mõelda hooldajale ja tõmmata unistustele kriips peale. Mina andsin tänulikult arstidele diagnoosi tagasi ja hakkasin uurima, mis minuga tegelikult toimub. See on üks mu vanadest lugudest, millest olen nüüdseks lahti lasknud.
Sellest teekonnast sündis 2018. aastal toores ja aus kogemuslugu „Ma ei ole hullult lahe”. Kirja sai see 12 päevaga, tol korral sai kõik öeldud. See oli täpselt selline raamat, mida mul endal oleks pimedamatel hetkedel vaja olnud. Ehk toetab see ka sind.
Tasuta. Minu häälega. Ilustamata.
Käisime sellest loost stuudios koos psühhiaater Helena Lassiga rääkimas Postimehes Johnson & Johnsoni „Murrame depressiooni” kampaania raames.
Läbi põlevad kõige tublimad — saavutajad, kes soovivad teha asju parimal võimalikul viisil. See tähendab lakkamatut sisemist aktiivsust, mis võib väljenduda nii-öelda sütel olemise tundena.
2020. aasta kevadel jäi maailm seisma. Minu esimene raamat „Ma ei ole hullult lahe” oli mind selleks ajaks juba enesearengumaailma toonud: õpetasin Eesti Sisekaitseakadeemias vaimset enesejuhtimist, töötasin 1:1 minapildi mentorina ja kirjutasin oma kolumni.
Kui kodudesse lukustamine, tööde kadumine ja kiiresti muutuv maailm inimeste elu segi lõid, hakkasid minu lugejad küsima: mis nüüd edasi? Minu ümber kogunes üle 1500 inimese, kes otsisid vastust samale küsimusele: kuidas tulla toime muutustega, mida me ei olnud ise valinud?
Nii tegime koos esimese Restardi suve. Sellest sündis Minapildi Restart.


Soovid iseseisvalt minapildi restardi teekonna läbi teha?
Esimesest Restardi suvest on möödas kuus aastat. Selle ajaga on palju juhtunud — maailmas, inimestes ja minu enda elus. Ühest suvisest teekonnast on kasvanud välja midagi palju suuremat, kui julgesin loota. Minapildi restartimise 12-sammulise mudeli on läbinud üle 5500 inimese ja selle ümber on kujunenud mentorite kogukond, kes seda edasi kannab.
Need on inimesed, kes on oma valdkonnas tipptegijad. Nendega koostööd tehes ei pea sa neile oma valdkonda selgitama — nad tulevad samast maailmast. Nad on teinud endale selgeks minapildi restardi metoodika, mõtlevad teadlikult ja oskavad kasutada tehnoloogiat muutuste toetamisel.
Mõned meie mentoritest — igaüks oma valdkonna spetsialist
Tänane juht peab leidma ühenduse pea ja südame vahel. See ongi võti — headus ja siirus. See tõmbab ligi ägedaid inimesi, kes tahavad päriselt olla seal, kus nad on.
Lihtsalt juhtimisest enam ei piisa — aeg on kasvada liidriks.
Inimene sünnib suurema potentsiaaliga, kui tema tänane minapilt tal kasutada lubab.
Olen lavadel olnud alates 2011. aastast. Viis aastat tegime koos Liina Pulgesega stand-up'i sugemetega etendust „Pean saama täiuslikuks, muidu suren” — minu esimese raamatu teemadel. Seal rääkisin ausalt ja huumoriga neist eneseotsingutest, mis on mind viinud ikka väga kummalistele radadele. Enesearengus on liiga vähe huumorit!
Aastate jooksul olen rääkinud nii Eesti konverentsidel, festivalidel ja arengupäevadel kui ka rahvusvahelistel lavadel — Euroopa innovatsiooniakadeemiast Porto äriülikoolini ning New Yorgi Women in Publishingu sündmuseni.
Minu esinemiste keskmes on alati sama küsimus: kuidas inimene muutub ja kuidas me saame muutuste keskel iseendaks jääda? Läbi erguse, selguse ja huumori.
Hingefestivalist AI Salon Portoni — lavad, kus need lood on kõlanud.
Räägin sellest, kuidas scroll, tähelepanu ja tehnoloogia vaikselt meie sisemist arhitektuuri kujundavad — ja kuidas see teadlikult tagasi enda kätte võtta.
Meil kõigil on mina, keda näevad kõik; mina, keda tunnevad lähedased; ja mina, kes kannab vahel üksi seda, millest me ei räägi.
Kõik räägivad sellest, mida tehnoloogia teha oskab. Mina räägin sellest, kelleks meie peame saama, et tehnoloogia meid ei asendaks, vaid toetaks.
Räägin sellest, mis juhtub, kui elad liiga kaua vales minapildis — ja kuidas end uuesti üles ehitada.
Iga muutusi loov esinemine sünnib koostöös. Räägin ka AI-st, töösüsteemidest, enesejuhtimisest ja muutustest. Küsi julgelt — leiame sinu sündmusele õige nurga.
Käisime saates „Hommik Anuga” külas ja rääkisime naiste vaimsest tervisest, elust ning sellest, miks soovime saada täiuslikuks. Ikka läbi huumori, sest enesearengus on liiga vähe huumorit!
Oluline on osata iseenda üle naerda, sest elu ei tasu võtta liiga tõsiselt.
Ma ei ole siin selleks, et kellegi elu muuta, sest mitte keegi teine ei saa meid muuta — ainult meie ise. Mida mina saan teha, on panna kõik, mida olen kogenud, õppinud ja katsetanud, lihtsatesse ja selgetesse süsteemidesse, et see vabaks anda.
Tehnoloogiaajastu muutustes on inimesel sund areneda — usun, et järgmine samm meie jaoks ongi teadlikkuse evolutsioon.
Me sünnime siia ilma täis unistusi, andeid ja headust, aga mingil hetkel kasvavad need omadused lihtsalt kinni. Meis on palju suurem potentsiaal, kui oskame arvata, ent selleks peame muutma oma hinge sisemist arhitektuuri. Lammutama maha vanad seinad ja panema end uuesti püsti. Tugevamalt kui kunagi varem. Kui muutub sisemine arhitektuur, muutuvad valikud. Kui muutuvad valikud, muutuvad pered, ettevõtted, kogukonnad ja lõpuks ühiskond.
Kui maailm lubab, siis mina uurin minapilti edasi — nii kaua, kuni minus säilib uudishimu, armastus ja siiras usk, et inimesed on ilusad ja head.
Olen 20+ aastat olnud projektijuht ja kuulan uusi maailmamuutvaid mõtteid alati huviga — kui kokku saame, võib juhtuda, et loome ka koos. Siin näed minu tööalast tausta ja kvalifikatsiooni. On nagu juba tehtud ka.
Mul endal on küll hea meel, et andsin aastal 2015 hulludiagnoosi arstidele tagasi. On tehtud küll ja veel.
Vestlussaade inimestega, kes kogevad maailma teisiti.
Külalisteks on teisitimõtlejad, maailmamuutjad ja inimesed, kelle lugu ei mahu tavalisse raami. Saated toimuvad Zoomi vahendusel, vahel saame ka päriselt kokku. Ma ei toimeta ega lõika — need on ausad vestlused, mis jõuavad minu YouTube’i kanalile.
Sul on mulle lugu rääkida?
Tule saatesse – kirjuta mulle