( Loovuse Loomuse Festival / Foto: Ksenja Kurs)
Esoteerika kütab kirgi! Küsitakse, et kas lollidelt siis peakski raha ära võtma? Iga nädal ilmub meediasse mõni postitus, kus mõni „guru“ on vaimselt habraste inimeste rahakotti kergendanud ja nad veel suuremasse segadusse ajanud. Jätkem nüüd gurud rahule ja tehkem selgeks, mida termin guru tegelikult tähendab. Guru on õpetaja, kellel on asjatundlikkus ja teadmised mingis konkreetses valdkonnas ja ta saab seda õpetada edasi vaid enda kogemuste ja tarkuste kaudu.
Neid karismaatilisi jutuvestjaid, kes on selgeks saanud mõne vana õpetuse, et seda siis uues modernses kuues kasumi eesmärgil enda tõena presenteerida, aga gurudena võtta ei saa. Eraldiseisvalt on olemas meil veel esoteerikapraktikud, keda armastatakse meedias võtta kokku ühisnimetajaga „uhuud“, valdkonda üldistatakse uhuunduseks. Nuta või naera – aga meil on seda uhuundust inimestena tegelikult vaja!
Esoteerika – sellel on oma koht!
Meie ühiskonna Achilleuse kand on meie vaimne tervis. See kapitalistlik ellujäämiskursus nimega elu loob aina enam üksindust, tööstressi, vägivalda, vaesust, terviseprobleeme ja põlvkondade eraldumist. Inimesed on segaduses, hirmul ja pidevas stressiseisundis. Tõde on see, et saadaval ei ole piisavalt spetsialiste, kes inimesi nende karmimatel aegadel aidata saaks.
Turg tühja kohta ei salli, nii on tõusmas esiplaanile uhuunduse valdkond, kus erinevad esoteerikapraktikud ja uus-gurud näevad hapraid inimesi kui võimalust iseenda ellujäämist kindlustada. Tugevam inimene teenib ikka nõrgema inimese pealt. Alati saab ka uskuda arste, kui löögile pääseb. Võtta vastu diagnoos, osta välja ravimid.
Siis on veel erinevaid lähenemisi.
Siis on veel kirik, kuhu selle esoteerikahulluse eest põgeneda. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütleb ka, et just usundiõpetuse puudumine ajab eestlased esoteerika rüppe. Käime kirikus ja kuulame õpetust: „Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu“. Tekib küsimus, kas ka Kristus ei ole siis osavalt rebränditud gurundus? Ravimite eest maksad, kirikus paned karpi raha, uhhuud paluvad jätta energiapanuse. Kõik maksab.
Ei loe, kas inimene usub arstidesse, käib kirikus või valib esoteerika – me kõik otsime tegelikult täpselt sama tunnet – seda pisikest pausi, kus saame iseenda raskuse hetkeks anda kellegi teise õlule. Usk teeb olemise kergemaks.
Esoteerika – sellel on oma koht!
Tõsi. Uhuundus on palju rohkem reguleerimata kui kirik või arstid. Kõige hapramad mõistused hakkavad igast õlekõrrest kinni, süvenemata sellesse, mis neile räägitakse. Kui uus-guru ütleb, et mehe depressioonis pole süüdi tema ise, vaid seitse põlve tagasi elanud esiisa, tekib mõnus ja kerge tunne. Tekib tunne, et tema ise ei pea midagi muutma. Aga mõelda vaid, kui uus-guru süveneks pisut sellesse, kuidas maailm ja inimmõistus tegelikult toimivad ja hakkaks mehele rääkima hoopis iidsete irokeeside seitsme põlvkonna teooriast, kus ei vaadata probleemidele tagasi, vaid seitse põlvkonda edasi.
Näiteks, kui ta hakkaks õpetama meest, kes vaevleb ärevuse ja tühja tunde käes mitte selles võtmes, et tema tunnetes on süüdi vanaisa, kes tegi minevikus sõjas koledusi, vaid ütleks mehele, et aga sina ela oma elu nii, et sinu järeltulijate seitsmes põlvkond elaks üldse ilma sõdadeta. Mis see veel teeks? Annaks mehele eesmärgi, missiooni ja vabaduse iseenda ja oma järeltulijate saatust muuta. Õnneks ärkab vaikselt uus usukoolkond ja see kannab nime „usk iseendasse ja isiklikku vastutusse“ ning just siinkohal mängibki uhuundus väga olulist rolli.
Niisiis, esoteerika hea külg!
Esoteerika on väga hea ärataja, kui sellesse teadlikult suhtuda, sest laseb kogeda emotsionaalset tuge, kuna jagamisringides kuulavad teised meid päriselt ära. Räägime raskused välja, kogeme mõistmist. Sotsiaalne kuuluvus loob ühtsustunde. Tunneme, et oleme osa hõimust, ärkab ürgne turvatunne ja, mis peamine, hakkame tajuma maailma suuremalt kui meie senine pisike piiratud mõistuse vangla.
Tunned, et viimaks tahaksid midagi iseenda jaoks ära teha!
Korraga liitume esoteerika põhimõtetel korraldatud joogalaagritega, hakkame end liigutama ja tajume kehas endorfiine, mis on looduslikud valuvaigistid. Kallistame võõrastega, möllama hakkab oksütotsiin. Korraga tunneme palju suuremat empaatiat, hakkame inimesi jälle usaldama. Valmistame endale šamaanitrummi, millega kõik halb oma elust välja peksta – dopamiin võtab keha üle ja tunneme, et tahame veel midagi uut õppida, tahame korraga iseenda jaoks midagi ära teha.
Laager möödub üleüldises serotoniini- ehk õnnehormooniuimas, sest sööd lõpuks ometi soolestikku paitavat puhast toitu. Just soolestik on meie teine aju, kus tekivad õnnehormoonid. Korraga koged, et suudad panna pausile kadeduse, vihkamise, haletsuse, ohvrirolli, kiusu, ahnuse ja saamatuse ning näed maailma natukene helgemalt.
Esoteerika ehk uhhuunduse pimedam pool?
Küll aga, jääb selles ühiskonnas levivas esoteerikauimas puudu infost, mis juhtub pärast neid kogemusi. Üsna varsti peale seda õnnistatud kogemust on väga paljud taas eksinud. Miks? Sest laagrist unustatakse kaasa anda kodune iseseisev töö, pealkirjaga „Usk iseendasse ja isikliku vastutuse võtmine“.
Jõuame tagasi oma tavakeskkonda, seisame silmitsi samade asjadega, mille eest põgenesime. Äkitselt on pahad elukaaslased, lapsed, ülemus ja kogu ühiskond, sest õnnehormoonide asemel toodab keha stressihormoone, mis tekitavad ärevustunnet. Suudame mõelda vaid järgmisele laagrile, sest seal oli hea.
Ära otsi lihtsaid lahendusi!
Need õnnistustunnet kogenud inimesed on proovinud luua kogukondi, kolides kokku ja lootes, et see uim säilib. Me kõik teame, kuidas need lõppenud on. Vaadake näiteks ökokogukonna Südamering õnnetut lõppu. Olmemured ja inimese pimedam pool tuleb alati vahele. See on elu. Vastutuse vaba heaoluuim ei ole mõeldud kestma.
Seega – ära otsi guru ega lihtsaid lahendusi. Otsi inspiratsiooni ise muutuda ja enda elu eest vastutus võtta, sest uhuundus ei pane meid sellest sõltuma, vaid meie ise, otsides õnne iseendast väljaspool.
Parim oskus selles maailmas vaimselt ellu jääda, on leida usk iseendasse ja võtta isiklik vastutus!
Olen minagi korduvalt käinud šamaanilaagrites ülailma ja alailma vahel kõlkumas, joogalaagrites naisi kallistamas, nõialaagrites transis olles paljalt lõkke ümber tantsimas ja suure raha eest võõraste ebameeldivate inimestega paljalt haisvat kitsast higitelki jaganud ja üksteise peale transis karjunud. Õnneks sai teadlik mõistus võitu ja sain aru, et neid asju saab Lasnamäe avalikus saunas ka teha – kuus eurot saunapääsmeks, viieeurone külm siider ja hingerännak saab kordades odavam, mis seal salata, ka lõbusam. Sellest kirjutan põgusalt ka enda raamatus “Ma ei ole hullult lahe”.
Olen õppinud ja praktiseerinud OSHO meditatsioone, käinud munkade, ravitsejate ja nõidade juures – seda kõike sel põhjusel, et minevikukoormat üksi kanda ongi olnud raske ja nagu enne mainitud, siis vaimse tervise abi Eesti riigis on kriminaalselt puudulik. Kuidagi peab ju siiski iseendaga hakkama saama ja kas usud või mitte, aga see vastuolusid tekitav esoteerika aitab maha koorida need katkise plaadina ketrama jäänud mõttemustrid.
Peame oskama sellest lihtsalt õigel hetkel lahti lasta ja enda eluga ise edasi minema!
Korraga saame aru, et täie tähelepanu, teadlikkuse ja iseenda eest vastutuse võtmisega võib kujuneda see elu ütlemata ägedaks meeldivaks kogemuseks, mitte ellujäämiskursuseks. Mingil hetkel hakkame leidma viise, kuidas end paremini juhtida, et tööstress oleks väiksem.
Üksindust peletame paremate suhetega, nii et hakkame päriselt teisi kuulama, mitte ainult oma arvamust peale suruma. Vägivalla asemel proovime valida õiged sõnad. Terviseprobleemid leebuvad, sest õpime õigesti hingama, toituma ja magama. Vaesusest hakkame välja tulema tänu oma õppimisvõimele – omandame teadmised, mis tõstavad meie väärtust tööturul. Järelikult – uhuundust on vaja. Aga korraks.
Mina ja koge – aga tule tagasi! Iseendasse.
Mina ütlen, et mine ja koge neid mõnusaid pehmeid uhuunduse pause, aga proovi võtta neid kogemusi teadlikult ja kui üldse ei istu, mis seal tehakse, mine lihtsalt ära. Järelikult pole see sinu jaoks. Kui vaja, usu arstidesse, kui soovid, liitu kirikuga. Selgeks tuleks saada tõsiasi, et positiivset muutust saame kogeda vaid siis, kui me uduse peegli peale kuuma dušši puhtaks pühime, enesele otsa vaatame ja tunnistame, et seniks, kuniks me ise enda elu eest vastutuse võtmist edasi lükkame, olemegi kõik need lollid, kellelt raha ära võetakse.
Terve ja teadliku esoteerika terviseks!
Kati Torim
